Aino Järveots (Turu)

Aino Järveots (neiupõlves Turu, sünd. 1930) on pärit talunike perest Puurmani vallast tänapäeva Jõgevamaal. 25. märtsil 1949 küüditati Aino pere – vanemad ja viis last – Zdvinski rajooni Novosibirski oblastis. Septembris 1949 põgenes Aino üksinda Eestisse. Kodumaale saabudes, pidi ta pidevalt elukohti vahetama, kuid ta ikka võeti kinni veebruaris 1950. Mõnda aega hoiti teda Patarei vanglas Tallinnas. Eriasumiselt põgenemise eest karistati ta 20 aasta pikkuse sunnitööga ja saadeti Gulagi laagrisse, mis asus Mariinskis Kemerovo oblastis. Ta vabanes laagrist detsembris 1954, mille järel oli ta asumisel Novosibirski oblastis kuni juulini 1957. Sellele järgnes lühike eluperiood Habarovski krais, kus ta töötas ühes telliskivitehases. Habarovski krais oli ka teisi eestlastest töölisi, kellel ei olnud võimalik kohe pärast eriasumiselt vabanemist kodumaale naasta. Pärast Eestisse saabumist töötas Aino raamatupidajana raudteel.