Ene Raudkats (Pihu)

Ene sünnib sõjaajal Põlvamaal üksikemast taluteenija perre, kus on enne juba 2 last. Elavad Krootuse moonamajas ääretus vaesuses. Värvikalt kirjeldab elu seal. Seal kandis oli palju metsavendi, kes olid väga julmad nõukogude aktivistide suhtes. Kooli läks Krootuse algkooli, kus kirjutas ja saatis ära ka enda esimese kirjatöö. Paraku juhtus temaga õnnetus, mille tagajärjel ta haigestus luutuberkuloosi. Ta sattus haiglasse Tartu, kus ta pidi aastaid veetma. 1949. a. küüditamine Krootust eriti ei puudutanud küll aga viidi ümberkaudsetest küladest inimesi ära. 1952. a. küüditati mitu tuhat uskliku inimest nende usu tõttu. 1946-1948 tuli palju ingerisoomlasi, kes põgenesid nälja eest Eestisse. 1962. a. astub Viljandi kultuurikooli ning peale selle lõpetamist läheb tööle Põlvasse. Ene oli nii pioneer kui ka komsomol, lõpuks astus ka parteisse, sest uskus südamest kogu seda punast propagandat. 1967. a. abiellus . Tal on kolm last. 1975. a. kolisid Kuremaale ja mehest sai sovhoostehnikumi direktor ning Ene töötas 30 aastat raamatukogus. 1968. a. satub valesüüdistusega julgeoleku huviorbiiti. Oli närvivapustuse äärel. Eesti iseseisvusest räägib pettumusega - majand kadus, tehnikum pandi kinni. 2019. a. sai Ene presidendilt rahvaluule preemia.