Enn Nõu

Enn Nõu (sündinud 1933) meenutab intervjuus oma lapsepõlve Eestis, põgenemist Rootsi ning elu paguluses. Tema isa oli agronoom ja poliitik (põllumeeste kogudest), mis määras pere saatuse ajaloo tõmbetuultes. Enn kirjeldab elu Tallinnas, suvesid vanaema juures maalkohas nimega "Nõu" ning hilisemat elu Kohtla-Järvel ja Rakveres, kus isa töötas maavalitsuses. Keskne osa mälestustest keskendub 1944. aasta sügisele – dramaatilisele põgenemisele punavägede eest. Pere püüdis korduvalt Eestist lahkuda, liikudes Haapsalu ja ranniku suunas. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid ja rännakuid läbi Läänemaa õnnestus neil lõpuks Puise rannast kalapaadiga merele pääseda. Intervjuu kirjeldab ilmekalt tormist merereisi, hirmu Nõukogude lennukite ees ning rasket teekonda Rootsi rannikule. Rootsis algas uus elu põgenikelaagrites, kus Enn jätkas haridusteed eesti koolides. Ta kirjeldab kohanemist uue ühiskonnaga, meditsiiniõpinguid Uppsala Ülikoolis ning oma karjääri kopsuarstina. Samuti räägib ta aktiivsest tegevusest eesti pagulaskogukonnas, kirjanikuks kujunemisest ning sidemete säilitamisest kodumaaga. Intervjuu lõpuosas peatub ta oma abielul kirjanik Helga Nõuga, pereelul Uppsalas ning hilisematel reisidel ja Eesti taasiseseisvumise aegsetel sündmustel.