Enn Nõu

Enn Nõu (sündinud 1933) meenutab intervjuus omalapsepõlve Eestis, põgenemist Rootsi ning elu paguluses. Tema isa oli agronoom ja põllumajanduskoolide peainspektor, mis määras pere saatuse ajaloo tõmbetuultes. Enn kirjeldab elu Kuremaal, Pollis, Tallinnas ja Nõmmel Hiiul, sõjasuvesid põllumajanduskoolides, vanaema juures Ankru talus Kukel ja peale 9. märtsi ööd onu talus Topul Asukülas. Isa töötas Tallinnas Haridusministeeriumis. Keskne osa mälestustest keskendub 1944. aasta sügisele – dramaatilisele põgenemisele punavägede eest. Pere püüdis Eestist lahkuda, liikudes Topult Rohukülla ja Haapsallu.Pärast esimest ebaõnnestunud katset õnnestub emal viie lapsega lõpuks Haapsalust rannarootslaste"Juhaniga" merele pääseda. Isa tuleb alles hiljem mootorpaadiga järele. Intervjuu kirjeldab ilmekalt tormist merereisi, hirmu Nõukogude lennukite ees ning rasket teekonda Rootsirannikule. Rootsis algas uus elu põgenikelaagrites, kus Enn jätkas haridusteed eesti laagrikoolides ja Uppsala koolides. Ta kirjeldab kohanemist uue ühiskonnaga, meditsiiniõpinguid Uppsala Ülikoolis ning oma karjääri kopsuarstina. Samuti räägib ta aktiivsest tegevusest eesti pagulaskogukonnas, kirjanikuks kujunemisest ning sidemete säilitamisest kodumaaga. Intervjuu lõpuosas peatub ta oma abielul kirjanik Helga Nõuga, pereelul Uppsalas ning hilisematel reisidel ja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegsetel sündmustel.